14 Aga kui apostlid Barnabas ja Paulus seda kuulsid, käristasid nad oma riided lõhki ja tormasid rahva sekka, hüüdes 15 ja öeldes: „Mehed, miks te teete neid asju? Me oleme ka inimesed, samasuguste tunnete ja nõrkustega nagu teie, ning me kuulutame teile head sõnumit, et te pöörduksite nende tühiste asjade juurest elava Jumala poole, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja kõik, mis neis on. 16 Tema jättis möödunud põlvkondadel kõik rahvad käima oma teed. 17 Ometi ei ole Ta jäänud tunnistuseta: Ta on teinud head, andnud teile taevast vihma ja viljakaid aegu ning on täitnud teie südamed toidu ja rõõmuga.” 18 Ja nende sõnadega suutsid nad vaevu rahvast tagasi hoida, et need neile ei ohverdaks.
