Filosoofia algab Sokratesest, kreeka filosoofist (469–399 e.m.a.), kes pühendus iseenda ja teiste uurimisele. Sokratese järgi, kui sa oled filosoof, siis sul ei ole tarkust. Sa oled teadmatusest ja tarkusest „vahepeal“ – sa oled tarkuse armastaja. Sa ei ole upsakas, sest sa ei ole iseendaga rahul ja sa tead, et sa ei tea. Samas ei ole sa ka tark, sest sa uurid tarkust. Filosoofina oled sa teadlik inimlikust piiratusest, see tähendab teadmiste piiratusest. Su tegevus võib tekitada avalikkuses vaenulikkust, sest inimesed kipuvad uskuma, et nad on targad, kuigi nad ei ole. Inimesed tahavad olla mingis asjas asjatundjad ja midagi teada. Nad ei taha tunnistada, et inimteadmised kehtivad ainult oma piirides. Sellepärast ongi filosoof eriline – ta uurib süstemaatiliselt inimteadmiste piire. Nii teeb filosoof pöörde selles, kuidas tarkusest aru saadakse.
