Baruch (Bento, Benedictus) Spinoza (1632–1677) oli Portugali juudi päritolu Hollandi filosoof. Spinoza on saanud tuntuks kui üks 17. sajandi suurtest ratsionalistidest, peamiselt oma teose „Eetika“ tõttu, milles ta vaidles vastu Descartes’i vaimu ja keha kaksikjaotusele.
Spinoza jaoks on üksikasjad maailmas lihtsalt omaduste kogumid kindlates ruumipiirkondades. Nii nagu punastus on lihtsalt teatud omaduste kokkulangemine ühel näopiirkonnal, on ka inimene omaduste kokkulangemine „ühel piirkonnal“ ühesainsas substantsis. Seetõttu oleme meie ajutised, sest oleme vaid ühe ja ainsa substantsi viisid (moodused).
Descartes’i järgi kasutatakse sõna „substants“ nii Jumala kui loodud substantsi kohta. Spinoza aga eitab, et jumalik ja loodud substants oleksid eri substantsid. Näiteks pole piiratud inimvaimud ise substantsid, vaid mõtlevast substantsist lähtuvad viisid. Spinoza nõustub Descartes’iga, et Jumal on kõigi asjade põhjus. Ometi puudub Spinoza jumalal tahe ja isiksus. Spinoza ei pea jumalat selliseks põhjuseks, kes loob universumi „väljastpoolt“ tahteaktiga, vaid selliseks põhjuseks, kellest universum paratamatult lahti rullub. Tema jaoks on loogiline vältimatu järeldus sama mis põhjuslik seos. Seega tulenevad kõik asjad loogilisest ja põhjuslikust paratamatusest, mis lähtub Jumala igavesest ja lõpmatust loomusest.
