Ta silmapilgutus ja pea kergitamine
andis mulle kohe mõista, et mul pole vaja karta.
Ta ei lausunud sõnagi, vaid asus otsekohe tööle
ja täitis kõik sokid; siis pööras end järsu liigutusega ringi,
asetas sõrme nina kõrvale
ja noogutas – ning oligi korstna kaudu üles tõusnud.
