Ja mida ma siis oma imestunud silmadega nägin,
kui mitte väikest rege ja kaheksat pisikest põhjapõtra,
väikese vana saanimehega, nii virk ja kraps,
siis sain kohe aru, et see peab olema Püha Nikul.
Nad tulid tema hobustega kiiremini kui kotkad,
ja ta vilistas, hüüdis ja kutsus neid nimepidi:
"Nüüd, Tormaja! Nüüd, Tantsija! Nüüd, Keksija ja Rebas,
"Edasi, Komeet! Edasi, Amor! Edasi, Kõmin ja Välk!
"Katuseääre tippu! Müüri tippu kõik!
"Nüüd kihutage! Kihutage! Kihutage kõik!"
Nagu kuivad lehed, mis tormise tuule käes lendu tõusevad
ja takistuse ees üles, otse taevasse kanduvad;
